![\"\"](\"https:\/\/tu11.fi\/taekwondo\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/oppiminen_1.png\")
<\/p>\nInimene \u00f5pib oma esimesed motoorsed oskused selgeks juba enne s\u00fcndi ja peale maailma sisenemist kiireneb see protsess tohutult, nagu ka kogu muu \u00f5ppimine. Imikud, v\u00e4ikelapsed ja v\u00e4ikelapsed on nagu k\u00e4snad, kes neelavad oma keskkonnast teavet ja oskusi ning p\u00fc\u00fcavad neid vahelduva eduga rakendada, sidudes need juba \u00f5pitud \u00fcksustega. N\u00e4iteks j\u00e4rjekindlalt k\u00f5ndima \u00f5ppiv laps p\u00fc\u00fcab s\u00e4ilitada tasakaalu ja iga komistamine korrigeerib sooritust \u00f5ige teostuse suunas. Tasub teada, et laps ei vaja tegelikku verbaalset ega isegi korduvat visuaalset juhendamist, vaid \u00f5ppeprotsess on ennast tugevdav. Loomulikult kiirendab \u00f5ppimist uhkete vanemate julgustamine, abi ja v\u00f5imalik tasu.<\/p>\n
<\/p>\n
Lihtsustatult on \u00f5ppeprotsess suures osas sama, olgu selleks siis k\u00f5ndima \u00f5ppimine v\u00f5i ringmaja l\u00f6\u00f6gi tehnika.<\/p>\n
Esiteks vajab \u00f5ppija mingit visuaalset, verbaalset v\u00f5i nende motoorsete soorituste mudelite kombinatsiooni. K\u00f5ndima \u00f5ppiv laps on juba pikemat aega oma vanemate salvestust j\u00e4lginud ja motivatsioon, et saaks ise sama teha, on ilmne. Liikumine kiireneb m\u00e4rgatavalt, asjadest on kergem haarata ning lapsevanemad on selgelt ettev\u00f5tetest vaimustuses. Ringl\u00f6\u00f6ki harjutav entusiast aga saab treenerilt suulisi juhiseid l\u00f6\u00f6gi erinevate faaside ja sooritamise kohta. Peaaegu eranditult j\u00e4rgneb jutustusele ka visuaalne mudel valmis jalal\u00f6\u00f6gist. Harrastaja t\u00e4helepanelikkus ja motivatsioon uusi oskusi \u00f5ppida kiirendab v\u00f5i aeglustab oluliselt oskuse \u00f5ppimist. Treener ja tegevuskeskkond on selles osas v\u00e4ga m\u00e4\u00e4ravad.<\/p>\n
Juba modelleerimise k\u00e4igus kujuneb \u00f5ppija meelest soorituse konspekt ja aktiveerub n\u00e4rvis\u00fcsteem, mis kontrollib k\u00f5nealuseid liikumistrajektoore. Uute oskuste \u00f5ppimisel tekivad ajus uued n\u00e4rvi\u00fchendused ning samal ajal seotakse \u00f5pitav entiteet juba \u00f5pituga. N\u00e4iteks spin-l\u00f6\u00f6k on paljuski sama mis eesl\u00f6\u00f6k, mille puhul juba \u00f5pitud oskusega loodud n\u00e4rvid aitavad ka j\u00e4rgmist oskust \u00f5ppida. Matkimise faas on suures osas teadvustamata t\u00f6\u00f6tlemine, kuid t\u00e4helepanu ja keskendumise suunamine \u00f5pitavale ainele kiirendab loomulikult \u00f5ppimist oluliselt, t\u00e4helepanu n\u00f5rgenemine aga takistab \u00f5ppimist. K\u00f5ndima \u00f5ppiv laps kukub, kui t\u00f6\u00f6m\u00e4lu on \u00fclekoormatud, nt l\u00e4hedalasuvast telerist saadava stiimuliga, samamoodi nagu l\u00f6\u00f6gi \u00f5ppija sooritus on h\u00e4iritud, kui ta m\u00f5tleb \u00f5ppefaasis j\u00e4rgmisele joogipausile.<\/p>\n
P\u00e4rast seda, kui aju ja n\u00e4rvis\u00fcsteem on t\u00f6\u00f6deldud mingi mudeli t\u00e4itmise kallal, proovib \u00f5ppija seda praktikas. V\u00e4ikesed lapsed teevad pidevalt katseid, kuidas keha k\u00e4itub ja kuidas n\u00e4iteks raskuskeskme nihutamine tasakaalu m\u00f5jutab. Samamoodi v\u00f5ib ringil\u00f6\u00f6gi \u00f5ppija kannatamatult proovida sooritust paar korda treeneri juhendamisel. Kogu \u00f5ppimise, eriti motoorsete oskuste k\u00f5ige olulisem etapp on selle ise tegemine. Ringmajal\u00f6\u00f6gi \u00f5ppimine, lugedes n\u00e4iteks raamatust tehnika samme, on \u00fcsna keeruline, kuigi mitte v\u00f5imatu. N\u00e4iteks pildikoolitus p\u00f5hineb sellel. Sel juhul j\u00e4\u00e4b tegelik tegemise faas \u00e4ra ja koolitus p\u00f5hineb t\u00e4ielikult m\u00f5ttepiltidel ja selle kaudu n\u00e4rvisidemete loomisel.<\/p>\n
Peale motoorset sooritust saab \u00f5ppija oma kehalt koheselt tagasisidet soorituse kvaliteedi kohta. K\u00f5ndima \u00f5ppiv v\u00e4ikelaps m\u00e4rkab komistamisel tagaj\u00e4rgi ja korrigeerib j\u00e4rgmisel katsel sooritust automaatselt. Samamoodi m\u00e4rkab keerutusl\u00f6\u00f6gi \u00f5ppija kohe, kuidas l\u00f6\u00f6k tundub ja millises suunas jalg l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5uab. \u00d5ppimise algfaasis \u00f5ppija ei suuda veel v\u00e4ga h\u00e4sti haarata kehalist tagasisidet ega m\u00f5ista, kuidas see soorituse kvaliteeti m\u00f5jutab. L\u00e4bi harjutamise ja korduste arenevad eneserefleksioonioskused ning \u00f5ppija suudab \u00fcha enam visualiseerida oma soorituse tervikut, v\u00f5imalikke puuduj\u00e4\u00e4ke ja erinevaid variatsioone. Tagasisidet soorituse kohta annavad loomulikult ka treener ja kaaslased.<\/p>\n
\u00d5ppija \u00fchendab oma m\u00f5tetes saadud tagasiside uueks \u00f5ige soorituse mudeliks ja ts\u00fckkel algab otsast peale. Nii areneb oskus korduste ja tagasiside kaudu moodustunud ts\u00fckli kaudu. Arenevad n\u00e4rvisidemed ja oskuse sooritamiseks vajalikud f\u00fc\u00fcsilised omadused, muutes soorituse pidevalt lihtsamaks ja automaatsemaks kordamiseks. P\u00f6\u00f6rlemisl\u00f6\u00f6gi treenimise algfaasis peab \u00f5ppija ikkagi keskenduma l\u00f6\u00f6gi igale alamkomponendile eraldi ja suur osa t\u00f6\u00f6m\u00e4lust tuleb reserveerida soorituse enda jaoks. Seevastu entusiast, kes on sooritanud tuhandeid keerutusl\u00f6\u00f6ke, teab teostust erinevates versioonides peaaegu automaatselt ja suudab seda kombineerida teiste \u00f5pitud \u00fcksustega, n\u00e4iteks mat\u0161i liigutuse v\u00f5i osa l\u00f6\u00f6kide jadadest. Tippsportlased n\u00e4evad oma tegemised vaevatu ja lihtsad isegi kiiretes olukordades. Esitused on treenitud nii automaatseks ja n\u00e4rvisidemed nii tugevaks, et muude funktsioonide jaoks s\u00e4\u00e4stetakse oluliselt rohkem j\u00f5udlust.<\/p>\n
Motoorsete oskuste \u00f5ppimine on k\u00f5ige intensiivsem lapsep\u00f5lves, kuid ka t\u00e4iskasvanuna saab uusi oskusi omandada, kuigi aeglasemalt. Sel p\u00f5hjusel peaksid lapsed tundlikkuse hooaja haripunktis harjutama v\u00f5imalikult mitmek\u00fclgselt erinevaid kehalisi oskusi.<\/p>\n
Peaaegu kogu \u00f5ppimine on alati rohkem v\u00f5i v\u00e4hem sotsiaalne tegevus ning eriti \u00f5ppimise algfaasis r\u00f5hutatakse keskkonna ja \u00f5petaja rolli. Fenomenoloogiline \u00f5pe, probleemide lahendamine, uurimuslik \u00f5pe ja \u00fclesandep\u00f5hine \u00f5pe on viimastel aastak\u00fcmnetel olnud pedagoogilise diskussiooni tugevad suundumused, mille meetodeid on palju rakendatud kehalises kasvatuses ja spordis. P\u00f5hiidee seisneb selles, et vastutus \u00f5ppimise eest kandub \u00fcha enam \u00f5ppijale endale ning \u00f5ppemeetodid on passiivse infoedastuse asemel j\u00e4rjest enam tegemist asjade tegemisega. Siiski on oluline, et \u00f5ppijat ei paisataks otsekohe s\u00fcgavasse otsa ilma toetuseta v\u00f5i vahenditeta, mille abil saaks \u00fcldiselt \u00f5petada. N\u00e4iteks. Ringmaja l\u00f6\u00f6gi erinevate rakenduste kajastamine v\u00e4ikestes r\u00fchmades v\u00f5ib olla hea \u00f5ppe\u00fclesanne, kuid tulemused on kehvad, kui tegelik ringmaja l\u00f6\u00f6gi praktika on alles etapis. \u00d5ppijad ei suuda siduda oskusi, mida nad veel praktiseerivad, teiste \u00fcksustega ega m\u00f5ista tulemuslikkuse meetodite varieeruvust.<\/p>\n
Treener, \u00f5ppija ja tegevuskeskkond moodustavad terviku, mille keskmes on \u00f5pitavad f\u00fc\u00fcsilised oskused.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/tu11.fi\/taekwondo\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/oppiminen_2.png\")
<\/p>\n
K\u00f5ik kolmnurga tegurid m\u00f5jutavad erinevates olukordades erineval m\u00e4\u00e4ral. N\u00e4iteks noor algaja harrastaja vajab uue oskuse \u00f5ppimisel tunduvalt rohkem treeneri tuge kui kogenud t\u00e4iskasvanud harrastaja. Vastavalt sellele vajab algaja selget ja \u00f5ppimist toetavat tegevuskeskkonda, konker saab aga iseseisvat ja \u00f5ppimist toetavat harjutust teha isegi kodus treeneri juhendamisel.<\/p>\n
\u00d5ppija ise m\u00f5jutab \u00f5ppeprotsessi tulemust, suunates oma t\u00e4helepanelikkuse ja keskendumisv\u00f5ime \u00f5petamisele ja sooritustele endale. \u00d5ppimist soodustab aktiivne ja uudishimulik suhtumine \u00f5pitud oskusesse ja tegevuskeskkonda. Seda on n\u00e4ha n\u00e4iteks treenerile lisak\u00fcsimuste esitamises ja aktiivses suhtluses trennikaaslastega. harjutusest saad palju rohkem kasu, kui \u00f5ppija seab end teadlikult vastuv\u00f5tlikku ja avatud meeleseisundisse.<\/p>\n
Tegevuskeskkonda kuuluvad nt. treeningruum, treeningvarustus ja treenings\u00f5brad. Hea ruum v\u00f5imaldab mitmek\u00fclgseid harjutusi ega piira iseenesest treeneri t\u00f6\u00f6riistakasti. Hea ruumi saab ka vastavalt vajadusele piirata v\u00f5i laiendada. Terviklik treeningvarustus annab rohkem v\u00f5imalusi harjutuste l\u00e4biviimiseks ning aitab suunata t\u00e4helepanu ja leida \u00f5igeid harjutuste sooritamise viise. N\u00e4iteks v\u00f5ib keerutusl\u00f6\u00f6ki harjutav laps m\u00f5ista tehnika trajektoori palju paremini, kui tal on l\u00f6\u00f6gi sihtm\u00e4rk, millele t\u00e4helepanu juhtida. Treenings\u00f5brad ja eakaaslased panustavad vastavalt spordioskuste \u00f5ppimisele, kui k\u00f5ik suhtuvad positiivselt \u00f5petamisolukorda ja \u00f5pitavasse ainesse.<\/p>\n
Treener vastutab harjutuse planeerimise ja elluviimise suunamise eest. \u00dclalnimetatud \u00f5ppijad ja tegevuskeskkond on harjutuse piirtingimusteks. Koolitaja p\u00f5hip\u00e4devuseks on oskus tuvastada \u00f5ppijate v\u00f5i r\u00fchma algtase ja planeerida harjutus nii, et see t\u00e4idaks k\u00f5ige paremini nende \u00f5pieesm\u00e4rke. V\u00e4ljakutseks on siin muidugi individuaalsed erinevused treeningr\u00fchma sees.<\/p>\n
Harjutused peaksid olema piisavalt v\u00e4ljakutsuvad, sel juhul tekivad uued n\u00e4rvi\u00fchendused ja \u00f5pitavad oskused seotakse suuremate \u00fcksustega. Liiga lihtne ja \u00fcksluine harjutamine viib nn \u00fcle\u00f5ppimiseni, st praktika ei parane enam marginaalselt ega t\u00f5sta oskust uutes olukordades rakendada. Selle asemel s\u00f6\u00f6vad liiga rasked harjutused \u00f5ppijate motivatsiooni, kui oskus ei tundu praeguste teadmiste valguses v\u00f5imalik. Parimad tulemused saavutatakse siis, kui lihtsad ja rasked harjutused on segatud \u00fche harjutuse sees ning mitte alati lineaarselt kergest raskeni. N\u00e4iteks ringl\u00f6\u00f6gi harjutust saab planeerida nii, et alati p\u00e4rast tehnikaperioodi p\u00fc\u00fctakse l\u00f6\u00f6mise oskust rakendada osana raskemast tervikust, n\u00e4iteks mat\u0161itehnika liikumisest. P\u00e4rast seda p\u00f6\u00f6rdume veidi uue pilguga tagasi tehnikafaasi.<\/p>\n
Treeneri professionaalsus h\u00f5lmab ka oma spordiala erip\u00e4rade tundmist ja oskust rakendada erinevaid \u00f5petamisstiile, et t\u00e4ita \u00f5pieesm\u00e4rke k\u00f5ige paremini.<\/p>\n
Spordiala reeglid ja tehnilised n\u00f5uded moodustavad treeningu piirtingimused ja seel\u00e4bi spordialasisese ainulaadse treeningkultuuri. Rohujuuretasandil v\u00f5ivad treeningkultuurid muidugi olla v\u00e4ga erinevad, n\u00e4iteks klubide v\u00f5i treenerite vahel, kes \u00f5petavad erinevas stiilis.<\/p>\n
Taekwondo spordin\u00f5uded moodustavad v\u00e4ga laia ja avatud tegevusv\u00e4lja. Ainult \u00fcks klubi v\u00f5ib harjutada:<\/p>\n
Mitmek\u00fclgsuses tuleks n\u00e4ha pigem v\u00f5imalust kui ohtu, kuigi vahel v\u00f5ib peavalu tekitada spordiala ulatus ja \u00f5petatavate teemade rohkus. Oluline on m\u00f5ista, et lai keskkond annab aluse, mille kaudu toimub spetsialiseerumine n\u00e4iteks v\u00f5istlusmat\u0161idele. Peaaegu eranditult saavutatakse parimad tulemused just hilise spetsialiseerumisega, pakkudes mitmek\u00fclgset ja ergutavat baasi ning r\u00f5hutades spetsialiseerumist hilisemas eas. Taekwondo v\u00f5imaldab v\u00e4ga h\u00e4sti hilist spetsialiseerumist. Harjutatavate p\u00f5hioskuste ja kehaliste omaduste spekter on nii lai, et k\u00f5rvalsporti pole vaja, kuigi seegi pole miinus. Lapsi ja noori tuleks treenida k\u00f5igis selle spordiala aspektides ning julgustada v\u00f5istlema m\u00f5lemas v\u00f5istlusvormis, kui v\u00f5istlemine harrastajat motiveerib. Juuniorieas v\u00f5ib juba hakata r\u00f5hku nihutama n\u00e4iteks intensiivsematele v\u00f5istlustreeningutele, kuid tingimusel, et baastreeningud on tehtud piisava hoolega.<\/p>\n
Tervikut saab m\u00f5ista, m\u00f5eldes p\u00f5hioskustele ja f\u00fc\u00fcsilistele omadustele kui p\u00f5hikoolituse ja spetsialiseerumise keskpunktile selle terviku osana. Pilt on illustratsioon ja ei kujuta keerulist olemit kui sellist.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/tu11.fi\/taekwondo\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/oppiminen_3.png\")
<\/p>\n
\u00d5petamisstiil kirjeldab treeneri poolt harjutuse l\u00e4biviimisel valitud rakendusmeetodeid. V\u00f5rrelda saab j\u00e4medalt erinevaid \u00f5petamisstiile, nt. l\u00e4htuvalt sellest, kas tegevuse fookuses on treener, \u00f5ppija v\u00f5i ehk tegevuskeskkond ja sotsiaalne kontekst. Traditsiooniline \u00f5petamismudel nii kooli- kui ka spordimaailmas on olnud \u00f5petaja juhitud stiilide eelistamine, kus kesksel kohal on treeneri v\u00f5i \u00f5petaja roll ning \u00f5ppijad suhteliselt passiivses vastuv\u00f5tja rollis. Taekwondo pole selles osas erand. Traditsioonilises taekwondo harjutuses n\u00e4itab treener mudeleid, annab juhiseid ja seej\u00e4rel k\u00e4sklusstiilis tempot, samal ajal kui \u00f5ppijad sooritavad v\u00f5tteid \u00fcheskoos. Rakendatavamates osades m\u00e4\u00e4ratleb treener eelnevalt, kuidas rakendust rakendatakse ja koolitatavad proovivad seda mudeli j\u00e4rgi t\u00e4ita.<\/p>\n
treenerile orienteeritud \u00f5petamisstiilide hea k\u00fclg on see, et need aitavad tegevuskeskkonnal ja harjutuse elluviimisel veereda kontrollitult ja plaanip\u00e4raselt. Lisaks saavad \u00f5ppijad valmis mudelid ja t\u00f6\u00f6vahendid, mis v\u00f5imaldavad oskuse iseseisvat l\u00e4bimist ja hilisemat rakendamist. Seet\u00f5ttu sobivad treeneri juhitud \u00f5petamisstiilid eriti h\u00e4sti algr\u00fchmade ja laste treeningr\u00fchmade \u00f5petamiseks.<\/p>\n
Tugeva treeneri juhitud l\u00e4henemise miinuseks on aga see, et see ei v\u00f5ta t\u00e4ielikult arvesse \u00f5ppijate individuaalseid erinevusi, algtasemeid ega eneseregulatsioonioskusi. Kiiremad ja osavamad \u00f5pilased ei suuda liikuda raskematele sooritustele, samas kui n\u00f5rgemad v\u00f5ivad kelgu pealt maha kukkuda. Vastavalt sellele v\u00f5ib \u00f5ppijate iseseisev m\u00f5tlemine ja oskustega seotud rakendusv\u00f5ime j\u00e4\u00e4da \u00f5hukesele vundamendile ning \u00e4\u00e4rmisel juhul on oskuse \u00f5ppimine ja sooritamine seotud peamiselt treeneri, juhiste ja v\u00e4lise r\u00fctmiga. N\u00e4iteks v\u00f5ib k\u00e4sustiiliga treenitud v\u00f5istleja avastada, et ta ei suuda v\u00f5istlustel sooritada h\u00e4sti harjutatud lahendusmudelit, kui kontekst muutub tuttavast keskkonnast teistsuguseks.<\/p>\n
\u00d5ppijale suunatud \u00f5petamisstiilid aga l\u00e4htuvad ideest, et \u00f5ppijad vastutavad l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes alati oma \u00f5ppimise eest ise ja et k\u00f5ige t\u00f5husam viis \u00f5ppimiseks on katsetamine ja tegemine. \u00d5ppijakeskses \u00f5ppet\u00f6\u00f6s kasutatakse palju erinevaid \u00fclesandeid ja probleemide lahendamist, mille puhul peavad \u00f5ppijad ise valikuid ja lahendusi tegema.<\/p>\n
\u00d5ppijale suunatud \u00f5petamisstiilide puhul on hea see, et need arendavad loovat probleemide lahendamist ja oskust rakendada \u00f5pitud oskusi v\u00e4ga erinevates olukordades. Samuti on treeneril paremad v\u00f5imalused grupiliikmete oskustasemega arvestada ning vajadusel rohkem toetada neid, kes seda vajavad. Need, kes \u00f5pivad kiiremini, suudavad seevastu t\u00f5husamalt liikuda keerukamate \u00fclesannete juurde.<\/p>\n
Suurimad v\u00e4ljakutsed on seevastu seotud sellega, et \u00f5ppijate eneseregulatsioonioskused v\u00f5i algteadmised ei pruugi olla piisavad etteantud eesm\u00e4rkidega iseseisvaks t\u00f6\u00f6tamiseks. Sel juhul j\u00e4\u00e4vad \u00f5petamise tulemused kehvaks ja \u00f5ppijatel on t\u00f5elised v\u00e4ljakutsed iseseisvalt j\u00e4rgmisele arengutasemele j\u00f5uda. Samuti on oluliselt keerulisem planeerida \u00f5ppijale suunatud harjutusi nii, et intensiivsus p\u00fcsiks k\u00f5vana kogu harjutuse v\u00e4ltel. Raske treening ei ole eesm\u00e4rk omaette, kuid m\u00f5nikord vajab n\u00e4iteks loovat situatsioonitreeningut tegev v\u00f5itleja ka treeningut, kus tempo tuleb v\u00e4ljast ja sooritusi tehakse k\u00f5vasti, palju ja need on piisavalt lihtsad.<\/p>\n
Tasub meeles pidada, et \u00fckski \u00f5petamisstiil ei ole puhtalt treenerile v\u00f5i \u00f5ppijale suunatud, vaid n\u00e4itlejad on alati erinevate r\u00f5huasetustega kohal. Ka \u00f5petamisstiilide osas ei tasu otsida P\u00fcha Graali, mis oleks \u00fcks \u00f5ige viis spordioskuste \u00f5petamiseks. K\u00f5ige olulisem on m\u00f5ista r\u00fchma algtaset, indiviididevahelisi erinevusi ja tegevuskeskkonna piirtingimusi ning kujundada nendest l\u00e4htuvalt harjutus. Mitmek\u00fclgne ja enesekriitiline treener suudab erinevate gruppidega katsetada erinevaid stiile ning leida erinevatesse olukordadesse optimaalseimad. Ta j\u00e4\u00e4b avatuks ka uutele ideedele ja on p\u00f5him\u00f5tteliselt valmis \u00f5ppijatega arvestama, isegi kui harjutus on v\u00e4ga \u00f5petaja juhitud v\u00f5i k\u00e4sustiilis. Samuti oskab ta pakkuda konkreetseid t\u00f6\u00f6riistu, millega \u00f5pitud oskuses edasi liikuda j\u00e4rgmisele tasemele v\u00f5i rakendusfaasi.<\/p>\n
J\u00e4rgnevasse tabelisse on koondatud enamkasutatavad \u00f5petamisstiilid ja toodud k\u00f5igi nende kohta n\u00e4idisharjutus.<\/p>\n
| \n \u00d5petamise stiil <\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n \u00d5petamise keskmes<\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n Tegevus ja eesm\u00e4rk <\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n N\u00e4idisharjutus <\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n K\u00e4su stiilis \u00f5petus<\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener<\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener n\u00e4itab ja selgitab juhiseid k\u00f5igile koos. \u00dclesanded tehakse tavaliselt \u00f5petaja k\u00e4sul samal ajal. Tagasiside on peamiselt jagatud ja puudutab kogu r\u00fchma. See v\u00f5tab vaid veidi ruumi ja on k\u00f5ige t\u00f5husam viis r\u00fchma kontrolli all hoidmiseks. \u00d5ppija roll on v\u00e4ga v\u00e4ike. <\/span><\/p>\n<\/td>\n Tehnoloogia baaskoolituse vormis. Direktor karjub k\u00e4sklusi. <\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n \u00dclesannete \u00f5petamine ja eristav \u00f5petamine<\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener<\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener annab erinevatele v\u00e4ikestele gruppidele kas \u00fchiseid v\u00f5i eraldi juhiseid, misj\u00e4rel harjutatakse antud \u00fclesannet omas tempos. Treener annab tagasisidet nii grupile kui ka \u00fcksikisikutele. Treeningseadmetega saab \u00fclesandeid t\u00f5husalt eristada. Koolitaja saab \u00fclesannetele m\u00e4\u00e4rata erinevaid raskusastmeid ja astmeid.<\/span><\/p>\n<\/td>\n Olukorratreening mat\u0161itreeningul. Harjutame ettevalmistatud olukorda, kus A l\u00f6\u00f6b tagumise jalaga ja B teeb vastuseks tagasil\u00f6\u00f6gi. K\u00e4ime kordam\u00f6\u00f6da omas tempos. Treener k\u00e4ib ringi ja annab tagasisidet ja lisajuhiseid. <\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Enesehinnangul p\u00f5hinev \u00f5ppet\u00f6\u00f6<\/span><\/p>\n<\/td>\n \u00d5ppija<\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener annab \u00fclesande, aga \u00f5ppija \u00fclesandeks on iseseisvalt oma sooritust hinnata. Treener peab andma hindamiskriteeriumide kohta selged juhised, et \u00f5ppijal oleks piisavalt vahendeid enda soorituse korrigeerimiseks. Treenerit saab ikka tagasiside andmises kaasata. <\/span><\/p>\n<\/td>\n Harjutatakse t\u00e4iskomplekte liigutusi nii, et treener annab harjutuste vahel alati juhendi, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. \u00d5ppijad hindavad oma sooritust ise ja teevad seda omas tempos. <\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Juhendatud \u00fclevaade ja probleemide lahendamine <\/span><\/p>\n<\/td>\n \u00d5ppija<\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener annab \u00f5pilastele probleemi v\u00f5i \u00fclesande, aga mitte otsest lahendust sellele. Enamasti on lahendusi palju ja \u00f5ppija peab ise juurutusmeetodi peale m\u00f5tlema. Treener saab vajadusel suunata arusaama abik\u00fcsimuste ja n\u00e4pun\u00e4idetega. T\u00f6\u00f6riistad v\u00f5ivad probleeme t\u00f5husalt piirata. <\/span><\/p>\n<\/td>\n Olukorratreening mat\u0161itreeningul. Treener annab A-le \u00fclesandeks r\u00fcnnata ainult esijala keerutusl\u00f6\u00f6kidega ja B peab selleks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama erinevaid kaitselahendusi. <\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Loovusel p\u00f5hinev \u00f5pe<\/span><\/p>\n<\/td>\n \u00d5ppija<\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener annab \u00fclesande, kus \u00f5ppijad peavad iseseisvalt v\u00f5i v\u00e4ikestes r\u00fchmades midagi uut v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama juba \u00f5pitud oskuste p\u00f5hjal. Treener annab \u00fclesande raamid, kuid muidu on t\u00f6\u00f6 vaba ja r\u00f5hk on \u00f5pitu loomingulisel rakendamisel ja uute arendamisel. <\/span><\/p>\n<\/td>\n Laster\u00fchm on jagatud v\u00e4ikesteks r\u00fchmadeks. R\u00fchmad t\u00f6\u00f6tavad iseseisvalt v\u00e4lja l\u00fchikese taekwondo etteaste. \u00dclesanne v\u00f5ib piirduda teatud elementidega v\u00f5i saate v\u00e4ljapanekut vabalt oma maitse j\u00e4rgi arendada. <\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Paaris v\u00f5i r\u00fchmas juhendamine <\/span><\/p>\n<\/td>\n \u00d5ppijad koos<\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener annab \u00fclesande v\u00f5i selle p\u00f5hijooned, misj\u00e4rel harjutatakse seda paarides v\u00f5i r\u00fchmades nii, et teistele antakse pidevalt tagasisidet ja \u00f5ppijad on \u00fcksteise kaaslasteks \u00f5petajateks. Harjutuse aluseks v\u00f5ib olla ka \u00f5pilastest endist \u00f5petajate tegemine.<\/span><\/p>\n<\/td>\n Liikumissarja treeningud paaris v\u00f5i v\u00e4ikestes r\u00fchmades. \u00dcks sooritab soorituse ja teised annavad tagasisidet kas treeneri juhiste j\u00e4rgi v\u00f5i iseseisvalt. <\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n \u00d5petamine eeskuju j\u00e4rgi (kaasa arvatud treener) <\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener ja \u00f5ppija <\/span><\/p>\n<\/td>\n Treener annab \u00fclesande, mille j\u00e4rel teete seda ise paaris v\u00f5i v\u00e4ikestes r\u00fchmades. Treener peab suutma saavutada sooritusi, mida koos \u00f5ppijatega loodetakse saavutada. Tagasiside on v\u00e4ga individuaalne, kuid kogu r\u00fchma tegevust on raske j\u00e4lgida. <\/span><\/p>\n<\/td>\n Ringraja sparring, kus treener on kaasatud ise tegema. Ta annab alati individuaalset tagasisidet k\u00f5igile, kellega ta on paaris. <\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n Seet\u00f5ttu tasub enda treenerit\u00f6\u00f6s erinevaid stiile katsetada ja ausalt hinnata nende m\u00f5ju \u00f5ppimisele. Isegi \u00fche harjutuse raames saate stiilide l\u00f5ikes varieeruda ja sageli on see k\u00f5ige t\u00f5husam viis millegi uue \u00f5ppimiseks ja juba \u00f5pitu rakendamiseks.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kuidas inimene \u00f5pib uusi motoorseid oskusi? Inimene \u00f5pib oma esimesed motoorsed oskused selgeks juba enne s\u00fcndi ja peale maailma sisenemist kiireneb see protsess tohutult, nagu ka kogu muu \u00f5ppimine. Imikud, v\u00e4ikelapsed ja v\u00e4ikelapsed on nagu k\u00e4snad, kes neelavad oma keskkonnast teavet ja oskusi ning p\u00fc\u00fcavad neid vahelduva eduga rakendada, sidudes need juba \u00f5pitud \u00fcksustega. N\u00e4iteks laps, kes \u00f5pib k\u00f5ndima...<\/p>","protected":false},"author":7,"featured_media":9348,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"templates\/template-cover.php","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[541,1],"tags":[],"class_list":["post-11935","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-valmennusblogi","category-yleinen"],"yoast_head":"\n |