TU11 Läti taekwondo mattidel

Kui septembrist sai oktoober, võisteldi Balti riikide südames Riias taekwondo G1 võistlustel. Seinal oli pikk rida erinevate riikide lippe, mis viitasid mängijate esinduse rahvusvahelisusele. Taekwondo sportlased asusid seekord teele nelja sportlase jõul. Nad langesid laupäeviti Ploomi paljundusaparaat, Severi Sarala ja Jenna Partanen, Tuikku Holopainen pühapäeval.

Hr Plum avas mängu, võttes kuni 49 kg kaaluvate kadettide alagrupis vastamisi Itaalia palju pikema Alexander Oberhoferiga. Plum pidas suurepärase võitluse, kuid suurem itaallane sai tänu oma massilisele ülekaalule olukorda hästi kaasa löönud Plumi halva tasakaalu ning suutis teise löögiga liiga sageli jätkata, surudes soomuspunktid läbi Plumi löögi. kaitse. Lõpptulemus 3-17 räägib peamiselt poiste suuruse erinevusest, tehniliselt ja taktikaliselt olime matšis väga kaasas. Vaatamata kaotusele saab Plum pronksmedali.

Järgmisena oma kaaluklassi (63-68 kg) alampiiri ületanud Severit tabas sama saatus selgelt suurema leeduka Valciukas Mantvyda vastu. Severi kogus end alguses jõuvahest tingitud väikesest "šokist" kenasti kokku ja asus kutti päriselt proovile panema. Kahe seti järel oli seis 16-3 Leedu kasuks. Severi võitis viimases voorus ja suutis paar ilusat punkti ehitada ja ära kasutada. Lõpptulemus 9-20 rääkis peamiselt suuruse ja tugevuse erinevusest ka selles matšis.

Päeva kolmas võistleja Jenna võistles oma normaalkategoorias -67 kg. Eelmisel nädalal haige olnud Jenna oli oma seisundis pisut ebakindel, kuid suutis esimeses matšis valgevenelanna Yana Piletskaja vastu rutiinselt hästi esineda ja võitis matši 19:7. Teises matšis astus vastamisi karjalanna Ekaterina Derbeneva, kes jäi sarjas lõpuks napilt hõbedale ja kes samuti pikalt Soomes veedetud aega nautis. Matš Katjaga oli olukordade ja üldmulje poolest tasavägine, kuid Katja suurepärane kaitse hoidis Jenna head löögid väravateta. Vastavalt sellele oli Jenna kaitse tänavu kohati kehv, nii et pealtnäha tasavägise matši punktid valasid lohutamatult Katja kolonni. Tahvlile jäänud punktid 1-12 räägivad karmil moel kaitse ja lõpetamise tähtsusest muidu tasavägises kohtumises, kuigi treener Teemu Heino, võttis esimesed punktikaotused osaliselt omal jõul. Valitud stardimuster ei toiminud seekord ootuspäraselt.

Pühapäevale läksime ühe taekwondo sportlase jõul. Tuikku reisis Iiro Suorelan kiparoma osakond teel Nurmijärvele, pumba lõpuks sama teekond, kuid ülejäänud TLÜ meeskonnaga juba pühapäeva pärastlõunal Soome tagasi. Viimase Poola kohtumise põhjal oli juba eelnevalt kokku lepitud, et Iiro juhendab ka Tuikku, kuid kattuvate matšide tõttu sattus Teemu Tuiku pingile istuma, kui sama valgevenelanna Vitaliya Lazuta, kes suutis Tuikku võita. Poolas samuti tema vastu rivistatud. Sarnaselt teistele meie noortele oli ka Tuikul temast selgelt suurem vastane. Tuikku võitles hästi, kuid ei suutnud kahe esimese vooruga piisavalt lähedale pääseda. Paljud olukorrad olid nagu Plumi eelmise päeva matši kordus. Kolmandas setis suutis Tuiku oma esinumbri tabamust kergendada, et heast tasakaalust piisavalt lähedalt järeltehnikat teha. See tõi kaasa ühe eduka pea- ja ühe soomuslöögi, aga ka hulga kvaliteetseid katseid, mida ei hüvitanud halb õnn. Pärast tublit kolmandat setti on aga lõpptulemus 13-5 Valgevenele. Vaatamata sellele on pronksmedal tänu väikesele seeriale endiselt Tuikku kaelas.

Üldiselt oli klubi esitus Koutsi silmis rahuldav. Statistikas tundub kaks pronksmedalit ja vaid üks matšivõit allajäävat, kuid kuna ükski kaotatud matšidest ei olnud üldiselt halb. Jenna kaotatud matšis oli palju häid elemente ja noortedivisjoni kaotused tulid pärast kõva võitlust selgelt suuremate vastastega. Muidugi leidus koostisosi palju paremate asjade jaoks, kuid see polnud sugugi mingisugune katastroof. Pea püsti ja läbi treeningute uute võistluste poole!

Lõpetuseks mainiksin hästi toimivat klubide koostööd Nurmijärvega. Peale Tuiku reisi- ja majutuskorralduse tekkis palju sünergiat ka koostöös. Kaalumised, treeningud, liikumine ja Söögikorrad läksid koos palju paindlikumalt, "meie klubi läheb oma teed" suhtumisega. Nii et suur aitäh mitte ainult minu enda ekskursioonile (lisaks võistlejatele Katri Sarala ja Sami Kopisto), ka Nurmijärvi pumbale ja Iirole.