TAEKWONDO | 해국도
TAEKWONDO KUI HOBI
Taekwondo on mitmekülgne võitlussport, mis arendab nii füüsilisi kui ka psühholoogilisi omadusi. Taekwondos tähendab võitlussport kahte asja. Taekwondo on spordiala, kus saab võistelda kuni olümpiamängudeni. Teisalt on taekwondo võitluskunst, kus saad endale proovile panna ilma võistlema hakkamise pingeta. Vabadus valida, kas tahad olla sportlane või harrastaja, teeb taekwondo sobivaks kõigile, alates beebidest kuni täiskasvanuteni. Taekwondo sobib ainsa hobina või põhispordiala kõrvale toetavaks spordialaks.
Turvaline hobi
Taekwondo treeningud on mitmekülgsed ja seetõttu on taekwondo harrastajatel ja sportlastel väga vähe stressiga seotud vigastusi. Taekwondos arendatakse ühes paketis fitnessi, jõudu, painduvust, koordinatsiooni, tasakaalu ja erinevaid oskusi. Harjutustes on palju keskendumist nõudvaid harjutusi, mida harjutatakse grupis, kaaslasega ja iseseisvalt. Edasiminek nõuab pealehakkamist, tahet ja oskust ennast ületada. Füüsilise ja psühholoogilise mõõtme kombineerimisel kasvab koolitatavast tugev üksus.
Omas tempos
Taekwondot saab harrastada endale sobiva intensiivsusega. Teised käivad trennis kord-kaks nädalas, entusiastlikumad aga kümme korda nädalas või isegi rohkem. Treeningu tempo määravad teie enda eesmärgid. Kui soovid kiiresti areneda või püstitada võistluslikke eesmärke, siis suureneb ka harjutuste arv. Põhiharrastajale sobib kolmest harjutusest koosnev rusikareegel; kolme harjutusega nädalas on näha arengut nii enda oskustes kui ka füüsilises heaolus.
Harjutuste sisu
Taekwondo harjutustes tehakse palju põhilisi füüsilisi liigutusi, mis loovad tugeva aluse igasuguste spordialade harrastamiseks. Lisaks sellele toimuvad fitness-treeningud erinevate tugiharjutuste näol ja tegelikud sporditreeningud. Eelkõige on lastel palju mänge ja mänge, millega nad õpivad põhilisi füüsilisi oskusi. Hea näide vormisolekut, oskusi, kiirust ja jõutootmist arendavast taekwondo harjutusest on kiire rütmiga löömine väravasse. Kolmandaks valdkonnaks, millele harjutustes palju tähelepanu pööratakse, on liikuvus ja painduvus, mida arendatakse nii traditsiooniliste venituste kui ka dünaamiliste liikuvusharjutustega.
Taekwondo tehnikad
Taekwondos praktiseeritavad tehnikad võib jagada löökideks, löögiks, löögiks ja kaitseks. Taekwondos on mitu põhilööki, mida varieeritakse erinevate täitmismeetoditega. Lööke ja lööke saab teha rusika, sõrmede ja küünarnuki erinevate osadega. Võitlusi peetakse rusikate ja lahtiste kätega. Löökide, löökide ja kaitseharjutuste harjutamine loob tööriistu võitlusolukordades toimetulekuks ja arendab koordinatsioonioskusi.
Harjutamine
Taekwondo treeningmeetodid võib jagada iseseisvalt tehtavateks harjutusteks, kaaslasega treeninguteks ning rühmas ja ühe rühmana tehtavateks harjutusteks. Laste harjutused on sageli mängulised ja väikeste jaoks väga mängulised. Iseseisvalt tehtavate harjutustega õpid ja harjutad õigeid liikumistrajektoore ja sooritusmeetodeid. Paariga on palju harjutusi. Neid on väga erinevaid, alates puhtast tehnikast kuni vabavõitluseni. Laste jaoks on headeks rühmatreeningu näideteks näiteks jõehobumängud. Täiskasvanute jaoks on kõige keerulisemad rühmaharjutused erinevates võitlusolukordades toimuvad harjutused, kus on palju ründajaid ja üks sihtmärk.
Neile, kes harrastavad taekwondot oma rõõmuks ilma võistlusmõteteta, pakub taekwondo palju erinevaid dimensioone. Lisaks spordialal arenemisele ja vööastmetes edenemisele on huvilistel võimalik osaleda klubitegevuses, treenida juhendajatena, kohtunikena või osaleda erinevatel tasemetel spordikorralduslikes tegevustes. Taekwondo on tõeliselt rahvusvaheline spordiala. Ükskõik, kuhu maailmas ka ei läheks, on kohalikud taekwondo entusiastid igal pool soojalt teretulnud, et liituda nendega oma treeningutel.
Võistlev
Neile, kes võistlemisest vaimustuvad, pakub taekwondo suurepärast võimalust. Soomes võisteldakse taekwondos peamiselt matšides ja liikumissarjades. Võistelda saab ka näitustel ja maailmas. Taekwondo matš on poksi, maadluse, judo ja vehklemise kõrval üks viiest olümpiamängude võitluskunstist. Võistlus on Soomes hästi korraldatud ja osaleda saab juba noorelt. Spordiala küpsest lähenemisest laste- ja noortespordile viitab ka see, et lastevõistlustel on peakontakt keelatud ja võistlustele astutakse oma raskusega.
Taekwondo harrastaja tunneb ära painduva keha ja vaimu, plahvatuslike löökide ning täpsete ja kiirete löömistehnikate järgi.
TAEKWONDO KUI VÕISTLUSPORT
Võistlusspordina on taekwondo üllatavalt mitmetahuline üksus. Harrastajale pakub see väljakutseid ja võimalusi ennast ületada. Tippsportlaseks pürgijatele pakub see rahvusvahelist keskkonda, kus pürgida kuni olümpiamedaliteni.
Taekwondos võisteldakse nii matšis kui liikumissarjades. Olümpiakavas on vaid üks matš ja liikumissarja tippsportlased võistlevad maailmameistrivõistlustel. Võistlustel on palju vanuse- ja tasemegruppe. See võimaldab teil võistelda teile sobival tasemel. Lisaks kasutatakse matšis kaaluklasse.
Harrastajale on võistlus elamus
Olenemata sellest, kas võisteldakse matšis või ärisarjades, on osalemine entusiastile alati põnev kogemus. Täiskontaktne maadlus on juba iseenesest südantlõhestav, samas kui liikumissarjades publikule esinemine toob võistlussooritusse oma väljakutse. Sooritamisel on aga abiks hea ettevalmistus ning treenerite ja meeskonnakaaslaste toetus.
Nõudlik võistlussport
Taekwondo sport pole lihtne. Sportlaselt nõutakse suurepärast kehakontrolli, kiirust, liikuvust ja kiirustaluvust. Liikumissarjades keskendub võistleja oma esinemisele kohtunike ja publiku ees, matšis toob vastupanu tervikusse uue mõõtme. Tippspordist rääkides on taekwondo maailmas väga populaarne, mis tähendab ülikõva vastupanu.
Sport on treeningutel kohal
Spordi meetodid ja eetos on kõigis harjutustes olemas. Treenerite tugevad teadmised spordist ja liikumisest saavad kasu ka tavalisele fitnessiinimesele, isegi kui tema eesmärk pole võistlusmattidel. Treening annab ka tugeva üldfüüsilise põhja, mis teeb taekwondost sportlasele sobiva kõrvalspordi või lapsele suurepärase baasspordi, isegi kui lõplik spordiala valik on midagi täiesti erinevat taekwondost.
Ärisarjades rõhutatakse oskust
Ärisarjades eeldatakse väga häid tehnilisi oskusi ja eelkõige õige teostusviisi valdamist. Esitus on soorituse oluline osa. Sportlase võistlusnärvid paneb proovile, kui 6 kohtunikku ja publik hindavad esitusi silma peal. Võistlusformaat ei arenda mitte ainult füüsilisi omadusi ja oskusi, vaid ka enesekindlust ja sooritust. Püsivust arendab esituse lihvimine ka siis, kui esitust lihvitakse kuni viimase jooniseni.
Matš nõuab taktikalist pilku
Matšis kogutakse punkte pähe ja kehasse tehtud löökide eest ning löökide eest kehasse. Kui esinemised tehakse täiskontaktiga, tundub võistlusesinemine võhikule päris metsik. Tõsi on aga see, et läbi treeningute jõutakse tasemele, kus matš on üsna turvaline ja peamist rolli mängivad taktikalised lahendused. Ohutuse kaalutlustel ei ole lastele peaga löömine lubatud. Hea kehaehitusega võitleja on kiire, heade kiirustaluvusomadustega ja suurepärase liikuvusega. Rõhutatakse ka oskuste nõudeid.
TAEKWONDO SPORTLASED JÄLGIvad
Taekwondourheilijat 2011 ry on spordiklubi, mille nimi ütleb kõik olulise. Klubi asutati 2011. aasta augustis, et pakkuda taekwondot spordikeskselt, alustades põhigruppidest. Operatsiooni alustati viie treeneri jõul, kes kõik olid omal ajal sportlaste või treeneritena seotud taekwondo rahvuskoondise tegevusega. Aastate jooksul on tegevus laienenud ja praegu on treenereid juba 23 ja harrastajaid tublisti üle neljasaja.
Kellele?
Taekwondo sportlased õpetavad taekwondot igas vanuses inimestele, alates beebidest kuni täiskasvanuteni, enam kui kolmekümnes erinevas huviringis. Pererühmades võimlevad väikesed lapsed koos vanematega ning alates 4. eluaastast on juba oma harjutused. Entusiastide hulgas on kõige rohkem lapsi ja noori vanuses 7-15 aastat. Lasterühmades on lisaks taekwondo treeningutele rõhk põhiliste kehaliste oskuste õppimisel ja rühmas töötamisel. Noorte ja täiskasvanute rühmades nihkub fookus sporditehnika ja kehaliste omaduste arendamisele. Treeninggrupid on alati jagatud vanuse ja oskuste taseme järgi. Algajad treenivad oma algajate rühmades ning kellel rohkem aega, siis vöötasemete järgi grupid. Lisaks on võistlustele pürgivatel noortel ja täiskasvanutel oma rühmad nii matšides kui ka ärisarjades. Treeningplaanide, eesmärkide ja edenemise jälgimise eest vastutavad rühmade vastutavad treenerid. Lisaks taekwondo tundidele korraldavad taekwondo sportlased harrastajatele ohtralt kõrvaltreeninguid, nt. venitus-, akrobaatika- ja fitnessitundide, samuti suvel õues kehalise treeningu näol. Taekwondo sportlased teevad koostööd ka teiste spordiklubidega, pakkudes näiteks taekwondo juhendamist kõrvaltreeningu vormina.
Hall
Taekwondo sportlaste saal asub Helsingis Konalas Ristipellontie 14 spordihallis. Lisaks puhke- ja sotsiaalpindadele on taekwondo treeningu enda jaoks umbes 500 ruutmeetrit pinda, mille saab jagada neljaks eraldi treeningalaks. Harrastajate vanematele ja täiskasvanud harrastajatele on lisaks poksisaal ja saalis massaažiteenus.
Aastatel 2014-2019 on TU11 olnud ühe erandiga litsentside arvu järgi Soome suurim taekwondo klubi. Samuti on klubi olnud väga edukas võistlustel nii matšides kui ka ärisarjades ning klubis on rahvusvahelisel tasemel sportlased.
TAEKWONDO ON LASTELE SUUREPÄRANE TRENNIHOBI
Iga laps peaks igapäevaselt liikuma, olgu selleks õuemängud, kooli kehalise kasvatuse tunnid või huviring. Lisaks harjutuste hulgale on hädavajalik selle mitmekülgsus. Lapsed on tundlikkuse perioodide tipus pea kõigi füüsiliste oskuste ja omaduste poolest, muidugi vanust arvestades. Näiteks motoorsete oskuste või kiiruse harjutused kujundavad lapse närvisüsteemi ja lihaseid palju tõhusamalt kui sarnased harjutused täiskasvanule.
Taekwondo on põhimõtteliselt suurepärane liikumisharrastus lastele, sest spordiala mitmekülgsus koos taekwondo sportlaste sportlasele orienteeritud treeningkultuuriga tagab ergutava ja piisavalt väljakutseid pakkuva keskkonna liikumisoskuste õppimiseks juba varajases eas. Oleme siia koondanud 8 põhjust, miks taekwondo on lastele suurepärane liikumisharrastus.
Taekwondo on spordialana äärmiselt mitmekülgne
Võitlusspordina on Taekwondo väga mitmekülgne, kuna sisaldab kahte erinevat võistlusvormi, matši ja liikumisseeriat, aga ka tervet rida erinevaid löömistehnikaid, lööke, lööke, samme, enesekaitseharjutusi jne. Lisaks sisaldab iga harjutus ka terviklikult erinevaid iseloomulikke harjutusi nagu venitus- ja kiirustreening.
Taekwondo treeningud arvestavad lapse arengu- ja tundlikkusperioodidega
Füüsiliste omaduste fookusalad kujunevad välja laste ja noorte kasvades. Ligikaudselt võib öelda, et väikelaste motoorsete oskuste osas on tundlikkuse periood haripunktis ning vananedes tulevad mängu kiirus, liikuvus, jõud ja elementaarne aeroobne vastupidavus. Taekwondo sportlaste vanuseklassi treeningud ja vanusegrupi võistlustreeningud on loodud nii, et need tundlikkuse perioodid võimalikult tõhusalt arvesse võtaksid. Näiteks väikesed lapsed harjutavad palju motoorseid oskusi ja oma keha mõistmist, 10-aastased aga teevad palju kiirus- ja hüppetreeninguid. Kõige olulisem on aga see, et iga vanusegrupiga harjutatakse mitmekülgselt nii füüsilisi oskusi kui ka omadusi.
Taekwondo treening arendab eesmärgile orienteeritust, püsivust ja keskendumisvõimet
Taekwondos edetakse vööhindu ning vööeksamid õnnestub sooritada piisavalt harjutusi sooritades ja eksamil vajalikke võtteid tundes. Spordialasse sisse kirjutatud eesmärgisüsteem illustreerib seega lapse jaoks konkreetselt eesmärgi, töö ja tasu seost. Peaaegu kõik entusiastlikud entusiastid kinnitavad, et nende eesmärk on saavutada must vöö, mis nõuab püsivust ja pühendumist. Vastavalt sellele tunnevad paljud lapsed juba varakult võistlemishimu ning võistlustreening ise algab eesmärkide seadmisest. Taekwondo eesmärkide saavutamine eeldab lisaks treeningutele ka oskust keskenduda harjutatavatele teemadele.
Taekwondo treeningud arendavad sotsiaalseid oskusi
Taekwondo on individuaalne spordiala, mida harrastatakse rühmas. Taekwondo sportlaste treeningprogrammidesse kantud õppeeesmärk on alati lisaks füüsilistele oskustele ka sotsiaalsete oskuste ja rühmategevuste harjutamine. Jõusaalis on selged mängureeglid ja kasutusjuhend, mis neid järgides tagab mugava ja julgustava treeningkeskkonna kõigile. Taekwondo sisaldab olulise osana ka treeningusõprade austamist ja abistamist. Näiteks noored taekwondo entusiastid oskavad üksteisele treeningutel näpunäiteid ja tagasisidet anda. Samuti võid jõusaalist leida ohtralt uusi sõpru ja tuttavaid.
Taekwondo on turvaline hobi
Taekwondo on näiteks kindlustusstatistika põhjal väga turvaline spordiala. Koolitus on alati progressiivne ja arvestab harrastajate algtaseme ja oskustega. Lisaks tugevdab spordiala mitmekülgsus ja rõhuasetus iseloomulikele treeningutele keha toetavaid lihaseid, et toetada ja taluda rasket treeningut. Liikuvus- ja venitusharjutused seevastu painutavad keha ning hoiavad ära lihasvigastused ja paljud kroonilised lihastega seotud vaevused hilisemas elus. Taekwondo sportlastes on kõik treenerid koolitatud ja oskavad arvestada turvalise tegutsemiskeskkonnaga mitte ainult füüsilises aspektis, vaid luues turvalise treeningsituatsiooni, kus lapsed saavad proovida ja end väljendada, kartmata vigu või õpetaja etteheiteid. Õhkkond on alati julgustav ja sõbralik.
Taekwondos on võimalik võistelda ja sportlasena areneda kuni rahvusvahelise tasemeni
Taekwondot saab harrastada liikumisharrastuse või võistlusspordina juba varakult. Spordihuvilised saavad areneda kuni rahvusvahelise tasemeni ning klubi tugevast sporditeadmistest annavad tunnistust nt. asjaolu, et esimees Teemu Heino esindas Soomet 2004. aastal Ateena olümpiamängudel. Taekwondo on nõudlik, kuid tänuväärne spordiala. Lastel on oma vanuse- ja osavussarjad, nii et võistlema saab hakata juba enne kooliiga.
Taekwondo on parimal juhul kogu pere hobi ja vanemaid saab sellesse tegevusse mitmel viisil kaasata
Taekwondot saab iseseisvalt harrastada taekwondo sportlastel alates 4. eluaastast, kuid on võimalik harjutada ka koos vanema või vanematega peregruppides. Perekursustel saab taekwondot harrastada juba beebiga ning rühmi on igas arengujärgus lastele. Teised lapsevanemad seevastu on lapse hobiga tugevalt seotud, osaledes näiteks klubi tegemistes või tulles kaasa võistlusreisidele. Juba ainuüksi elutoa diivanilt lapse trenni vaatamine kohvitassi kõrval on suurepärane võimalus lapse hobiga tegelemiseks.
Taekwondo on lõbus!
Taekwondo kui spordiala on väga lõbus, sellest ei saa üle ega ümber. Too oma laps seda proovima ja märkad seda juba esimestes trennides.
Taekwondo ajalugu
Korea traditsioonid ja karate põhitõed
Taekwondo on kaasaegne Korea võitluskunst, mille süstemaatiline arendamine algas pärast II maailmasõda.
Võitluskunste on Korea poolsaarel harrastatud vähemalt 2000 aastat, ilmselt kauemgi. Tõenäoliselt kõige kuulsam vanadest võitluskunstidest Subak, ssireum ja mul on kahju, mis nt. sõdurid harjutasid oma väljaõppe raames. Ka tänapäeval harrastatakse neid traditsioonilisi spordialasid Koreas väikeses mahus, peamiselt eesmärgiga hoida traditsioone osana kultuurilisest spektrist. Kuigi spordialade tehniline lähenemine erineb oluliselt kaasaegsest taekwondost, väärivad need siiski mainimist taekwondo ajaloo osana, kuna need on ammutanud palju taekwondo filosoofilist alust, kuna spordiala arenes pärast Teist maailma Korea rahvusluse osana. Sõda.
Selle asemel tuleks otsida taekwondo tehnilist tausta karate suunast. Korea oli aastatel 1910–1945 Jaapani okupatsiooni all ja sel perioodil nt. kõigi Korea võitlustraditsioonide praktiseerimine oli keelatud. Oskusi harjutati ilmselt salaja ka okupatsiooniajal, kuid oluliselt olulisemad kaasaegse taekwondo arengu seisukohalt olid Korea noormehed, kes said okupatsiooniajal õppida Jaapani võitluskunste.
Karate oli just Okinawa õpetajate eestvedamisel hakanud levima Jaapanisse, nii et korealased õppisid samal ajal kaasaegse karate pioneeridega, näiteks Jaapanis õppides. Kodumaal õpetasid korealased karatet üsna ustavalt Okinawa stiili järgi, jaapanlased aga võtsid oma kodumaal stiili arendamisel rohkem vabadust.
Pärast Korea iseseisvumist tõusis huvi oma kultuuritraditsioonide vastu, kui okupatsioonist taastuv riik otsis oma rahvuslikku identiteeti. Selle projekti raames hakkasid "esimese põlvkonna" taekwondo meistrid, kes tegelesid karate ja teiste võitlusvormidega, innukalt oma stiile välja töötama. Sel ajal taekwondost muidugi juttu ei olnud, aga väljakujunenud koolid - kwanien –õpetajad olid hiljem ühtse spordiala sünni peamised mõjutajad.
Kõige kuulsam ja "originaal" viis kwanist olid:
- Chung Do Kwan
- asutaja Lee Won Kuk
- Moo Duk Kwan
- asutaja Hwang Kee
- Ji Do Kwan
- asutaja Chun Sang Sup
- Chang Moo Kwan
- asutaja Yoon Byung In
- Laul Moo Kwan
- asutaja Ro Byung Jick
Ühised õppesuunad ja Korea Taekwondo Assotsiatsiooni loomine
1950. aastatel hakkasid kwanide juhid arutlema õppeliinide ühendamise üle. Levinud Korea võitluskunste nimetati olenevalt kohast ja stiilist erinevate nimetustega, nt. tee nii. Kindral Choi Hong Hee tegi ettepaneku Tae Kwon Do nime üldiseks kasutamiseks juba 1952. aastal. Choi enda õpetamisstiil levis tugevalt, kuna see sai osaks Korea armee võitluskunstide väljaõppest.
Kwanie meistrid suutsid ühendada oma õpetamisstiilide parimad küljed üheks tervikuks ja asutasid 1959. Korea Taekwondo Liit (KTA). Taekwondo nime valimine organisatsiooni nime osaks oli eelkõige tänu Choile, kes suutis oma mõjujõuga oma visiooni nimel tugevalt lobitööd teha. Organisatsioon ise oli samuti tugevalt Choi looming. Choi ja Kwanie juhid ei suutnud õpetamisstiilide osas kokkuleppele jõuda, mis viis lõpuks selleni, et Choi astus 1966. aastal tagasi ja lõi oma haridusliku katusorganisatsiooni. Rahvusvahelise Taekwondo Föderatsiooni liige (ITF).
Kwanide juhid jätkasid ühendamistööd vaatamata paljudele vastastikustele erimeelsustele ning näiteks 60ndatel kujunes välja ühtne vööeksamisüsteem. Sel juhul sisaldas test liikumiskomplekte, tikku ja kirjalikku osa. Liikumiste komplektid tuletati karatest. Spordiala nime taekwondo kehtestamine võttis siiski oma aja, sest näiteks tae soo do ja kongi nii olid sellele endiselt tugevad vastukandidaadid.
Vaatamata ühtse stiili kujunemisele väärib märkimist, et kogu 60ndad olid tugevalt polariseerunud eri põlvkondade koolide ja õpetajate vahel. Kwanide esimese põlvkonna meistrid tundsid, et uue põlvkonna esindajad muudavad spordiala liiga palju ja teevad sellele kahjulikke otsuseid. Samamoodi takistas ühendamise projekti arvukate uute kwanide ja organisatsioonide tekkimine. Samuti viisid kõik arengud regulaarselt suurimate stiilide ühendamiseni ühiste tehniliste lähtepunktide alusel.
Kukkiwoni ja Maailma Taekwondo Föderatsiooni sünd
KTA juhtkond nägi pärast Choi lahkumist sihikindlaid ja tugevaid juhte. Näiteks organisatsiooni presidendid Kim Yong Chae ja Kim Un-yong olid nii poliitiliselt mõjukad kui ka hästi võrgustikud ning suutsid tõsta nii spordiala staatust kui ka rahastamist otsustajate silmis. Ühinemistöö ja tugev poliitiline tahe viisid selleni, et taekwondot hakati järjekindlalt üles ehitama Korea rahvusspordiks, mida sooviti laialdaselt levitada ka väljaspool riiki.
Tugev poliitiline positsioon aitas KTA juhtkonnal ka raha koguda uue keskhalli ehituseks. Kallis projekt õnnestus osaliselt seetõttu, et KTA toonane president Kim Un Yong lubas taekwondo abil korraldada rahvusvahelisi üritusi ja tõsta Korea staatust muu maailma silmis. Samuti lubas ta välja anda spordiala põhijuhendi (Taekwondo õpik) ning alustada perioodilist väljaannet, mis toetab uute entusiastide värbamist ja õpetamist.
Keskhalli suur ehitusprojekt valmis 1972. aastal, avamist tähistati novembris koos mõjuka külaliste seltskonnaga. Keskne saal Kukkiwon sümboliseeris kõike, mille poole ühtse taekwondo pioneerid olid tõuganud ja keskus võttis kohe üle KTA olulisemad funktsioonid:
- Tehnoloogiate arendamine
- POOM ja DAN eksamite korraldamine ja administreerimine
- Õpetajad (seep) koolitus
- Üleriigiliste ja rahvusvaheliste turniiride korraldamine
- Edendab kõigi korealaste tervist ja taekwondo vaimu
Juba 1973. aastal korraldati Kukkiwonis esimesed taekwondo maailmameistrivõistlused. Üritusel osales umbes 200 sportlast 17 riigist. Samal aastal asutati see spordiala sportliku poole edendamiseks Maailma Taekwondo Föderatsioon (WTF – nimi muudetud 2016 World Taekwondoks).
Kukkiwoni asutamine aitas kaasa noore spordiala identiteedi sünnile, mis polnud veel sugugi valmis. Koreas oli tol ajal umbes 1,3 miljonit kukki-taekwondo harrastajat, kuid õpetamisega tegelesid siiski kwanid, kelle õpetamisvõime oli väga muutlik. Ühtne DAN süsteem, võistlusreeglite väljatöötamine ja taeguk- ja yudanja -kaupluskettide loomine tugevdas aga tsentraalselt juhitavat ja ühtset spordikultuuri.
Spordiala jõuline tõus maailmas ja tõus olümpiaspordiks
Choi ITF oli algul maailmas levinud tugevamalt kui kukki-stiilis taekwondo, kuid KTA ja hiljem eriti Kukkiwoni eesmärk oli ka levitada spordialast teadlikkust väljaspool Koread. Selleks saadeti õpetajaid avatud spordisaalidesse üle maailma ja propageeriti selle spordiala konkurentsi WTF-i kaudu.
1980. aastal tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee taekwondot kui võistlusspordiala. Kui Soulis 1988. aasta olümpiamänge võõrustas, võisteldi taekwondost näidisspordina, nagu neli aastat hiljem Barcelonas. Aastal 2000 arvati taekwondo juba teise Aasia võitlusspordina koos judoga Sydney olümpiamängudele.
Tänapäeval on taekwondo olenevalt mõõtmismeetodist maailma populaarseim või populaarsemate võitlusspordialade seas ning sellega tegeletakse kõikjal maailmas. Kukkiwon kannab endiselt hoolt spordi hariva poole eest ning annab ametlikult auhinnad kõigile POOM- ja DAN-väärtustele. Maailma taekwondo seevastu propageerib spordiala sportlikku poolt eesmärgiga hoida spordiala olümpiastaatust ja tõsta spordiala staatust veelgi.
Taekwondo Soomes 40 aastat
Taekwondo jõudis Soome 1979. aastal, kui loodi Ji do Kwani kool Hwang Dae Jin alustas spordiala õpetamist Klaukkalas. Hwang oli taekwondot harjutanud juba noorest peale ja temast on saanud Koreas edukas võistleja. Ji Do Kwan paistis teistest koolidest silma eelkõige seetõttu, et ta keskendus võistlusmatšidele. Just selle kooli hariduslik taust on mõjutanud Soome taekwondo arengut kõige tugevamalt läbi Hwangi ja meie riiki mõjutanud meistrite nagu näiteks Mun Dong Kun ja Park Jong Man kaudu, mis mõlemad on samuti selle Kwani tooted.
Taekwondo tekitas kohe alguses suurt huvi ja ka näiteks pikemat aega harjutanud karateka ilmus esimestele baaskursustele Korea meistri käest õppima. Kiiresti leiti Hwangile abiks osavad inimesed operatsiooni läbiviimisel ja õppuste läbiviimisel ning operatsioon laienes peagi ka näiteks Helsingisse, Lahtisse, Tamperesse ja Turusse. Soome taekwondo liit (STKDL) asutati 1980. aastal.
Esinesid esimesed mustad vööd Soomes Petri Eerola ja Marcos Kuusjärvi 1986 avatud üritusel Tapanila spordihallis. Hwang sai eksami.
Rahulolematus Hwangi tegutsemismeetoditega ja muud erimeelsused viisid 1987. aastal selleni, et Taekwondo Assotsiatsiooni erakorraline üldkoosolek vabastas toona umbusaldushääletusega kogu juhatuse, mistõttu Hwang loobus operatsioonist ja asutas Soome Taekwondo Liit (STU). Ühingust lahkus ka viis klubi, kuid 17 jäi alles.
Individuaalse meistri puudumise korvamiseks loodi 1988. aastal mitmeliikmeline vöökolledž, mille põhieesmärk oli jälgida spordiala arengut, hoida Soomes harjutatavaid põhivõtteid ühtsena, koostada vöötesti nõuded. , korraldada DAN-teste ja pidada Soome DAN-väärtuste nimekirja. Välist juhendamist ja prestiiži otsiti, määrates kolledži juhiks Taani õpetaja Allan Paulsen. Kõrgkool ja selle järglane sabumnim nõukogu töötas kuni 2005. aastani, misjärel määrasid õppejõud iseseisvalt oma vööeksami nõuded ja järgisid oma meistrite rida.
21. sajandil on taekwondo Soomes jätkuvalt kasvanud, kuid kõige olulisem kasv on koondunud suurematesse linnadesse ja nende sees paari suuremasse klubisse. Spordi- ja treeneritegevuse professionaalsus on olnud positiivne, kuna mitmed klubid suutsid palgata täiskohaga töötajaid ning seeläbi tõsta tegevuste hulka ja kvaliteeti. Sarnase ettevalmistusega juhendajate ja treenerite arv on pidevalt kasvanud, näiteks võitluskunstide treenerite ühiskoolituste kaudu.
Soome taekwondo saavutused
Soome taekwondo mängijad olid algusest peale innukad nii osalema kui ka võistlusi korraldama, kuid alguses oli tegevus ainult Hwangi õlul, kuna ta oli Soomes ainsana rahvusvahelise kohtunikulitsentsiga. Ka Hwangi enda matši taust ja suhted mõjutasid seda tugevalt.
Pärast Hwangi ühingust lahkumist võttis Marcos Kuusjärvi vastutuse mänguoperatsioonide arendamise eest, korraldades Soome kohtunike koolitust ja täites aastatel 1987-1995 matšimeeskonna peatreenerina. Esimene soomlane, kes läbis IR-kursuse, oli Reino Pesonen 1994.
Märkimisväärsed soomlaste korraldatud võistlussündmused on olnud 1987. aasta Helsingis peetud MM, 1996. aasta matš EM-võistlused, 2001. aasta matš Euro Cup, mille peasekretär oli Sampo Pajulampi, ja 2005. aasta ärisarja EM-võistlused.
Soomlased on rahvusvahelistes matšides olnud suhteliselt edukad. Jarl Kaila vastutas esimese MM-medali eest, saades 1989. aastal Soulis pronksi, ja sama triki eest Veera Liukkonen (praegu Ruoho) 1993 New Yorgis. Järgmist MM-medalit võis oodata 2012. aastani, mil Matti Sairanen võttis parataekwondo maailmameistrivõistlustelt hõbeda. Soomlased on võitnud mitmeid EM-medaleid, suurima medalisaagi käes on Teemu Heino ühe hõbeda ja 2 pronksiga.
Ärisarjades on Soome olnud hiilgavalt edukas. Kuigi võistlusformaat on uuem, on soomlased kogunud mitmeid mainekaid medaleid.
Soomet on olümpial esindanud Veera Liukkonen ja Kirsimarja Koskinen (nüüd Kuutschin) Sydneys 2000, Teemu Heino ka Ateenas 2004. aastal Suvi Mikkonen Londonis 2012 ja Rios 2016. Nii Kirsimarja Kuutschin kui ka Suvi Mikkonen saavutasid oma sarjas viienda koha.
Taekwondo saavutustega seoses tasub mainida ka pikaaegset Soome Taekwondo Liidu esimeest Jarmo J. Soilan (1942-2015) tegutses nii Euroopa Taekwondo Liidu kui ka WTF-i juhatuse liikmena.
Soome auhinnavõistluste medalistid
Matš
Tirkkonen, Kimmo (EC-3. 1984 +83kg, EC-3. 1986 +83kg)
Keränen, Mia (EC-3. 1986 -70kg)
Ratilainen, Timo (MM-2. 1987 – 64 kg)
Nevalainen, Ari (MM -3. 1987 -54 kg)
Parviainen, Markku (EC-3. 1988 -70kg)
Kaila, Jarl (EC-3. 1988 -83kg, MM-3. 1989 -83kg)
Karjalainen, Timo (EC-3. 1990 -70kg)
Kuutscin (Koskinen), Kirsimarja (EC-2. 1990 -65kg, EK-3. 1994 -65kg)
Ruoho (Liukkonen), Veera (EC-3. 1990 -72kg, WC-3. 1993 -72kg)
Hwang In Kwon (JEM 3. 1992)
Ketola, Minna (EC-3. 1994 -51kg)
Pokka, Marko (EC-3. 1994 -76kg)
Soila, Joonas (EC-3. 1994 -83kg)
Pikkarainen, Niina (EC-3. 1996 -51kg)
Salonen, Laura (EC-3. 1996 -55kg)
Tarhanen, Mika (EC-3. 1996 -64kg, EC-3. 2000 -67kg)
Heino, Teemu (EK-3. 2000 +84kg, EK-3. 2002 +84kg EK-2. 2005 +84kg)
Eskuri, Tiina (Noorte EM-3. 2003 -46kg)
Leetberg, Raina (EM-3. 2005 +72kg)
Mikkonen, Suvi (EC-3. 2014)
Sairanen, Matti (Para MM-2.2012 -68kg, Para MM-3. 2013 -68kg)
Partanen, Jenna (alla 21-aastased EC-3. 2013 -63kg)
Saarinen, Niko (Kadettien MM-2. 2014 –53kg)
Rannikko, Noora (kadett EM-3. 2015 -59 kg)
Ärisari
Krista Mäkinen (EM-2. 2005, naised 35-41)
Varpu Järvinen (EM-3. 2007 Women O51, EC-3. 2009 Women O51)
Frans Salmi (MM-3. 2014 meeste U17, EM-1. 2015 meeste U30, EM-3. 2017 meeste U30, EM-3. 2019 meeste U17 meeste koondise U30)
Niina Virtala (MM-3. 2016 naiskond O30, EM-2. 2015 naiste U50, EM-3. 2017 naiste U50, EM-2. 2017 naiskond O30, EM-3. 2015 naiskond O30, EM-3. 2019. aasta naiste U50, EM-3. 2019. aasta naiste koondis, O30)
Johanna Nukari (MM-3.2016 Naised U40, MM-3. 2016 Women Team O30, EM-2. 2017 Women Team O30, EC-3. 2015 Women Team O30, EC-3. 2015 Women Team U40, EC-3. 2019 Women Võistkondlikud O30, 2020 MM-võistlused asendati veebivõistlustega, kus 1. Naised U50
Triin Saviauk (MM-3. 2016 naiskond O30, EM-2. 2017 naiskond O30, EM-3. 2015 naiskond O30), EM-3. 2019 (naiskondlik O30)
Olli Siltanen (EM-3. 2017 meeste koondis U30, EM-3. 2019 meeste U30)
Christian Kamphuis (EM-3. 2017 meeste U30 EM-3. 2019 meeste U30 EM-3)
Mis taekwondo maksab?
Taekwondo on põhimõtteliselt odav hobi. Teisalt on erialaselt treenijate ja võistlejate eelarved väikeettevõtete tasemel. Selles artiklis tutvume taekwondo hobi kulustruktuuriga.
Algaja harrastaja kulud on tagasihoidlikud
Taekwondo tasud on paljude teiste spordialadega võrreldes mõõdukad. Esimest korda saab harrastaja proovida hobi ilma pühendumiseta. Peale seda on kuutasu olenevalt harrastaja vanusest 52€ – 67€. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on tasu kõrgem, kuna saadaval on rohkem harjutusi.
Esimeseks vööprooviks peaks entusiast hankima taekwondo ülikonna. Seda on lihtne hankida jõusaaliga ühendatud varustuspoest. Ülikonna hinnad algavad 19€ - 45€ harrastajatele mõeldud põhiülikonnad ja lõpevad 130€ maksvate tippülikondadega.
Esialgu on vöötestid umbes iga 3 kuu tagant. Värviliste vööde eest maksavad nad olenevalt vöö värvist 30 – 60€. Vöö on vöötesti hinna sees.
Kilpe kasutatakse sageli harjutustes. Klubi laenab elementaarseid kaitsmeid, kuid need on suure kasutamise tõttu kulunud. Alustuseks tuleks hankida entusiastide baaskaitsepakett, mis sisaldab sääre- ja käekaitset (45 €).
Kuna hobi võtab ära, kasvavad ka kulutused
Kui harjutusi on järjest rohkem, tuleb jutuks ka enda kaitse hankimine ja ülikonna värskendamine. Ülikonnad aktiivsele harrastajale maksavad viiskümmend senti mõlemas suunas.
Kui entusiastil tekib indu võistlust proovida, nt. oma rassikaitsjate hankimine ja võistlustel osalemine.
Aktiivse harrastaja kaitsepakett maksab 109 € (uuendus põhiharrastaja kaitsepaketist on 64 €). Sisevõistluste hind varieerub tasuta kuni paarikümneni, tegelike võistluste osalustasu on Soomes 30 € – 55 €. Lisaks tuleb võistlusel osalejatel tasuda kodumaist treeneritasu 10€/võistlus. Võistlustel läheb vaja ka Daedo elektroonilisi sokke.
Laagrites osalevad ka aktiivsed harrastajad. Nende hinnad varieeruvad tasuta kuni sadade eurodeni. Ühepäevased laagrid jäävad tavaliselt tasuta ja 50 euro vahele. Mitmepäevastes laagrites tõstavad hinda majutus ja toitlustus. Osalemiseks tuleb lisaks laagritasule arvestada ka reisikulud ja toiduraha.
Aktiivsel konkurendil on märkimisväärsed väljaminekud
Aktiivsetel konkurentidel on kulutused juba päris arvestatavad. Isegi koolitus maksab rohkem, 87€ kuus. Saadaval on palju harjutusi. Lisaks on Punttisali.com treeningtasu võistlusgrupi liikmetele 15€/kuus.
Varustuse osas on vaja paari tippülikonda (98-130€) ja võistlussportlase kaitsepaketti hinnaga 180€, samuti Daedo või KP&P elektroonilisi sokke, olenevalt võistlusest.
Soomes toimub 6-9 võistlust aastas. Lisaks osalustasudele (30-55 €) ja kodumaistele treeneritasudele (10 €/võistlus) tuleb eelarvesse lisada reisi-, majutus- ja toidukulud.
Välisvõistlustel tuleb võistlejal tasuda osalustasu (50-100€), välistreeneri tasu (50€), sõidu-, majutus- ja toitlustus. Tavaliselt tuleks võidusõiduks reserveerida 500–600 eurot Euroopas ja 1500–2000 eurot kaugemal. Neid võidusõite on 1-10, olenevalt sportlase tasemest. Rahvusvaheliste laagrite eelarve on sama, välismaal toimuvad laagrid iga 1-2 aasta tagant.
Kulud suurenevad järk-järgult
Alguses on treenimine odav ja jääb selleks, kui võistlussport sind ei hõlma. Ka võistlusspordis tõusevad kulutused tasapisi sportlase arenedes ja taseme tõustes.
Koolitatavate rahaline toetus>>
Eesti 
Suomi 
English 
한국어 
Svenska 
Русский 
العربية 
فارسی 
简体中文 
Español 
Português 
Türkçe 
Deutsch